Jõulukuu..

...juba käes ja ongi nii et novembris polegi midagi kirjutanud aga ehk asi selles et polnud midagi kirjutada. Nüüd siis lumi maas ja külmad käes ja ongi paras aeg maha istuda ja natuke kirjutada.
Majast niipalju et ükskord ometi sai meil põrand maha, ega ma seda ise näinud oleg aga Mees ütles et jäi päris ilus. Nüüd peidame ta pappide ja vaiba alla ja siis kevadel koos teise põrandaga ära lihvida ja lakkida.Loomulikult ei saa seal majas ilma halbade uudisteta, avastasime et ahi ka selline niruvõitu niiet peab ka selle uue ehitama aga nagu mina olen ei taha ka seda uutest kividest vaid vanad ikka vanad. Pliidil on siis ka potid kohale veetud, pliidiraud ostetud ja muu tavaar ka kohal, isa sebis mulle ka vanaaegse praeahju ka niiet ehitus las alata kui meistrimehel aega leiduka ainult (pliidi ehitab mulle mu isa).
Ootan nii kevadet juba, saaks natsa rohkem juba liigutada siis. Kevadel ka Piiga ehk suurem ja laseb ka minul natuke rohkem tööd teha.
Valge lumevaiba all oli see kole maja ja hoolitemata aed ikka väga nägus.

Järgmine kord tegemistest ka pildid.

Juba oktoober...

...ja mina pole siia midagi kirjutanud, aga polnud midagi kirjutada kuna Mees viibis eemal ja teenis seda va kõige tähtsamat RAHA.
Aga sellest seenädal oleme majale paar uut asja külge seadnud, nimelt sai meie majake endale uued aknad ja ka köök sai uue põranda, elutuba peab veel natuke kannatama kuna nüüd on ka aja puudus. Mõelda siis oleks vaja veel elutuppa põrandat, seina kipsi ja lakke laudu ning pool maja ongi korras, need on ned väikese maja rõõmud. Pliiti vaja kah veel, mõni päev lähme mehega vaatama neid potte millest tuleb uus pliit ja soemüür, lõpuks ometi sain mehe nõusse et see vana soemüür ning naljakas kamin tuleks ikka maha lammutada ning mõelda millegi asjalikuma peale. Peale uue soemüüri valmimist on ka trepikoda köetav ja saame ka sinna midagi paigutada ju. Lisaks sellele tegin jälle suuremapoolse hiretõrje majas, no kaua võivad nad omapäi krõbistada seal.

Järgmine kord luban, et võtan kaasa fotoka millel on aku ikka täis laaditud ja ma saan ka mõne pildi teha.

Niiet järgmine kord siis uued jutud ja pildid.

Ehh...

Ei tea kust seda va probleemide jada alustada, alustame siis sellest kõige põhilisemast ehk RAHAST mida pole on raha, öeldakse küll et pole raha pole probleemi aga minul ikka neid probleeme jagub. Räägime siis sellest ka, et viimases postis mainisin et Mees läheb kolmeks nädalaks ära, ega ta ikka ei läinud küll, oehh tegelikult oli see tööots täielik ÄMBER, krrrr ma vihkan neid mehi, kes proovivad end teiste tööga rikastada ja siis mehiselt firma põhja kõrvetada, sealt kust pole võtta ei saa ju midagi võtta. Aga õnneks saime me õigel ajal kõigest sellest teada ja meie raha jäi nende meeste taskusse minematta.
Aga selle kõigega kadus meil see teine probleem nagu AEG ära, seda on meil nüüd piisavalt. Räägin nüüd sellest ka mida me vahepeal seal teinud oleme. Seekord siis tegime tööd aias, Mees ajas sae kurjaks ja tegi puudega suuremapoolset hävitustööd, Poja oli eriti mehine kirvetööga ja mina, mina ei saanud muud teha kui Plikaga jännata sest ta otsustas just siis nohusse jääda ja ega siis just eriti ei magata. Lõke põles meil ka oma 2 päeva, niiet naabrid ei armastanud just meid eriti neil päevil. Avastasime Mehega et meil nüüd jälle hiired majas, ostsin poest 3 kotti rotimürki ja jagasin seda kõikjale ja kujutage ette kahe päevaga oli plats mürgist tühi, loodame et vaesekesed said sellise kõhuvalu et nad sinna maija enam tagasi minna ei taha.
Probleemist "naabrid" saime ka jagu kuna nad ikka otsustasid meiega edasi ilusti käituda ning initsiatiiv tuli nende pool,t ainult too blondi peaga vuhva käib meist ringiga mööda nagu pidalitõbistest.
Mees jõudis ka poolel majal seinad ära lammutada, ning nüüd on meil ära anda piiramatus koguses kasutatud saepuru, naljakas oli see et paaris kohas puhus tuul otse maija, huvitav kas eelmistel elanikel talvel seal külm ei olnud. Uuele pliidile ja soemüürile on vaja potid kohale vedada, klasuurpottidest saame uue pliidi siis.
Tööd on veel väääga palju. Loodame et varsti hakkab ka õnn meile naeratama.


Järgmine kord siis uued tegemised

No nii.

Tundub et ma jään siia veel kauaks kirjutama ala. varsti me kolime, sest tegelikult ei paista veel kuskilt seda kolimist. Miks? Sellepärast et muudkui tulevad seda takistavaid asjaolusid ja neid on kahte sorti, esiteks on AEG mida ei ole kuna Mees sõidab mõneks ajaks üle piiri ja mina ehitada ei oska. Teiseks on üks suuuur takistus, milleks on RAHA no ise me seda teha ei oska, juusiis tuleb teenida.
No majast ka siis natuke. Mees ööbib majas juba teist nädalavahetust ning on selle ajaga majas ühe toa praktiliselt uue ehitanud ja alustanud siis selle kõige põhilisema ehk seinte ja põrandaga ning neid kõike siis algusest peale ehk karkass ja vahele kivivilla. Algupäraselt on siis tegu puitkarkass majaga millel vahel saepuru. Loomulikult tuleb igalt poolt üllatusi välja, näieks ilmnes et laelauad ühest nurgast kõdud niiet jälle väljaminekud. Köögist oleme ka selle vana ja kolaka pioneerpliidi välja vinnanud ja põranda alt avastatud betooni välja lõhkunud ja köögi seinast avastanud ka paar palki mis eeldavad väljavahetamist.
Järgmine peatükk on keller, millele ma tegelikult eriti mõelda ei taha. Keldrist siis avastatud terve riiul ala. 5-e aasta vanust mahla ja kõrvitsaid aga mida nende kõigega teha ma veel ei oska öelda, aga kuidagi ja kuhugi pean ma need tulevikus organiseerima. Ideid palun! Lisaks on keldris küttekolle mis on pool keldrit suur ja kuhu on kogu maailma kõik pliidi ja ahju uksed ära kasutatud, miks neid seal nii palju on ma ei tea aga kõigil ideid jagub. Küll on pakutud, et seal on olnud metsameeste punker, linnas, mis need metsamehed end linnas on varjanud, Teiseks arvatakse et puskariaparaat, no nende uste kohta peks seal lausa neid kolm olema.
Muud küttekolded majas töötavad nagu vinks-vonks, isegi meie hüpper naljakas kamin mis muuseas asub esikus ja kui ma ei teaks et see on kamin arvaksin et mingi auks lihtsalt seinas. Ahi kütab ka ilusti, ning soe püsib isegi õhtuni.


Edaspidi siis uued jutud ja tegemised.

ELEKTER.

Meil siis elekter olemas, tegelikult põhapäevast juba aga ma ei jõudnud ennem kirjutama, laiskusest pean ausalt ütlema.
Aga tegelikult tahtsin rääkida millestki väga ebameeldivast ja ühtlasi pean võtma tagasi positiivsed sõnad meie naabrite kohta.
Paar päeva varem, enne käesolevat juhtumit imetlesin ma naabrite aknal toataime ja veendusin, et ma pole ainukene koduperenaine kes suudab potililli ära suretada. Nimelt oli teine seal aknal vähe nutune ja närtsinud, aga pühapäeval mööda valdusi kõndides avastasin ma selle sama õnnetu taime ilma potita meie aianugast. Ma ei olnud ka kade ja panin selle taimekese ilusti nende aeda tagasi ja jäin ootama millal see sealt avastatakse. Ei läinudki kaua mil naabripoiss selle sealt leidis ning kukkus sellega mängima ning nagu muuseas lendas see tagasi meie aeda. Seekord ma enam nii rahumeelne ei olnud, no kaua võib veel meie aeda prügimäena kasutada, läksin ja andsin rahulikult selle taime poisile kätte ja soovitasin tal selle siis kas vanaemale või emale anda. Edasi arenesid sündmused kiiresti, nagu viuhti oli vanaema aia ääres ja soovitas minu Poisil mitte aia ääres olla, no pärast ikka parandas end ja ütles ikka, et nagu võid jah see ju sinu kodu nagu aga võõrad ei või (mul oli 2 tädipoega ka seal). Ok meie jaoks oli asi lahenenud, potilill oli tagasi oma peremeeste juures ning sättisime asju kokku et ära sõita. Andsin pisipiigale just tema viimast tissi kui naabermajal uks lahti paiskus ning sealt üks blond noorik välja tuiskas ning otsejoones poiste juurde tormas ning neid sõna otseses mõttes sõimama kukkus nagu oleks nood tema poissi narrinud. Ega ma ka siis kade polnud, soovitasin tal natuke koomale võtta ja lastega mitte niivisi rääkida, lisaks meenutasin talle et probleemiks oli nende õnnetu potitaim ja toonitasin ka et meie aed pole nende prügimägi enam. Oehh kui ma selle kõik olin lõpetanud värisesin vihast nagu haavaleht, läksin tuppa ja nutsin peatäie et siis rõõmsalt teele asuda, Poisile aga on antud raudne keeld naabripoisiga mitte suhelda enam.
Nüüd ei teagi enam mis seisukohta naabrite puhul võtta, olime lahked ja lubasime neil meie krundilt läbi käija naabermajas ehitamas ja tahtsime tulevikus selle raja ainult neile jätta kui nad selle eest ilusti hoolitssevad, aga sellise käitumise puhul ei oska enam öelda kas see nii jääb peab nendega rahulikult rääkima eks näeb....

Järgmine kord oodan juba midagi uut ka siia riputada, näiteks valmisolevas põrandast kui jõuame ja loodan et taolisest seiklusest naabritega ei tule mul enam kunagi kirjutada.

No millal ometi??

Kõik küsivad et no millal te siis kolite, mina vastu et siis kui elekter saabub aga mida ei saabu on elekter. Tegelikult on probleem elektrikus keda ei saabu, igapäev loodan et no täna saab elekter sisse aga jah juba võib öelda et kaua võib.
Aga kui mitte elektrist rääkides siis oleme edenenud ainult ühe õunapuu jagu mille me lihtsalt maha saagsime ja voilaa õues ikka topelt rohkem valgust juures. Ja ka õu sai ilusasti ära niidetud, vähemalt sealt kust riskis muruniidukiga tõmmata. Aga tegemist on veel nii palju et jätkub nii oma peredele kui ka sugulastele.
Järgmine kord siis loodan juba paremaid uudiseid elektri kohta rääkida, no ma vähemalt loodan seda.


Uued jutustused siis järgmine kord.

PS. Igakord kui olen postituse ära postitanud tuleb ägedaid mõtteid mida siia kirjutada, aga kui kirjutamiseni jõuan pole neid mõtteid kuskil.

August

Pole nii ammu kirjutanud, aga kui aega oli siis kimbutas meid torm ja elektrita olek ja pärast ka interneti puudus, aga aja puudus on koguaeg.
Majast siis niipalju et tabanud on meid mitu ebameeldivat üllatust. Esimene üllatus oli põrand, mille Mees päevaga üles võttis ja avastas et pool seina pehkinud, no tegelikult teadsime et mingi üllatus sealt meid tabab sest põrand oli ikka viltu mis viltu. Aga suurem üllatus tabas meid ka kohast kust polnud seda oodanud, nimelt elekter mis paljude arvates (nii Eesti Energia, kui ka elmise omaniku) oli majas olemas aga tegelikult seda ikka ei olnud küll, ning pärast avariibrigaadi kutsumist selgus et plommitud korkide alt oli sein ikka väga mustaks tahmanud ning hea et maja polnud maha põlenud. Nüüd siis väljaminekud suuremad ja niipea maija sisse kolida veel ei saa, vot elektrita ma elada ikka ei oska küll.
Positiivne uudis ka siia siis, naabrimehega diil tehtud ja saame veevooliku maija, nüüd veel vaja tugevaid mehi kraavi kaevama. Informatsiooniks siis niipalju et krundil kus maja asub pole ei vett ega kanalisatsiooni, linnapoolt saab nii vee kui ka kanalisatsiooni sügiseks senikaua vaja kuidagi hakkama saada.


Järgmine kord siis uued jutud ja tegemised.

Täna sai üks pikem päev majapeal veedetud ja lihtsalt jalutatud ja vaadataud, oli nii häid kui ka halbu üllatusi.
Halbadest rääkides siis mind kohutavalt kohutas keldri olukord kus ma ei julgenud eriti kaugemale minna, hirmuga mõtlen et pean sinna koristama minema, no muidugi võin ka Mehe seda tegema saata. Teine mitte nii hea uudis tabas mind kui ma külastasin aeda, mis on ikka võsas mis võsas, tuvastada suutsin sealt õunapuid, mis on kohutavalt vormist ära, ploomipuud on suurem osa ära kuivanud ja isegi vist üks pirnipuu aga pead ei anna kuna pirne ei olnud otsas. Veel loomulikult marjapõõsaid mida olnud õnneks väga palju ning ka muud, näiteks sarapuu ja toompihlakas ning ka väga palju naate ja nõgeseid.
Räägime ka positiivsemast midagi, meeldivalt üllatas mind krundi suurus, mis tundub küll esialgu suur aga arvan kui tegutsema ja istutama hakkan jääb seegi väikseks. Positiivne on ka toredad naabrid kellega tuttavaks saime ja kellel on 4-ja aastane poiss kellega Poja mängida saaks.
Homme plaanime uuesti minna ja seekord ka midagi teha ja tegemistest seal majas puudust just ei tule.

Järgmine kord siis uued tegemised ja pildid.

Sissejuhatuseks.

Asusin minagi blogijate maailma ja tahan teile lugeda anda elust ja olust meie majakesest künkapeal.
Ostsime omale majakese, kus on väga palju tööd ja tegemisi, remontimist ja aiatööd. Tänasest on siis lepingud sõlmitud ja võtmed taskus ning nüüd saame asuda teele majakese poole.
Kavatseme ennem seal nädalajagu tegutseda ja siis kolime ka ise sinna, meie viiekesi siis Mina, Mees, Poja, Piiga ja kass.

Majakese saamislugu.

Oleme olnud mehega koos üle 8 aasta, sellest abielus varsti aasta ning kogu meie koosolemise ajal on olnud meie unistusks oma maja, aga kellel see unistuseks poleks. Meie esimeseks koduks oli korter mis oli nii pisike aga armas, siis saime võimaluse kolida suuremasse korterisse mis kuulus mu äiale, tundsime end seal elades hästi ja turvaliselt kuid hing ihkas enamat, ihkas maale. Maale me ka siis kolisime kui äi otsustas oma korteri maha müüa ja kolisimegi siis maale suurde maija kus meie saime elamiseks eramu teise korruse. Ehitasime, korrastasime ja rassisime siin neli aastat aga hing ihkas ikka enamat, ihkas rahu ja oma, kuid vahendid selle saamseks puudusid. Aga hoidsime silmad kõrvad lahti ning siis saimegi unistuste pakkumise majale väikeses linnas, majale künka otsas suure aiaga.

Edaspidi siis pildid ja muud saavutused.