Saturday, July 31, 2010


Täna sai üks pikem päev majapeal veedetud ja lihtsalt jalutatud ja vaadataud, oli nii häid kui ka halbu üllatusi.
Halbadest rääkides siis mind kohutavalt kohutas keldri olukord kus ma ei julgenud eriti kaugemale minna, hirmuga mõtlen et pean sinna koristama minema, no muidugi võin ka Mehe seda tegema saata. Teine mitte nii hea uudis tabas mind kui ma külastasin aeda, mis on ikka võsas mis võsas, tuvastada suutsin sealt õunapuid, mis on kohutavalt vormist ära, ploomipuud on suurem osa ära kuivanud ja isegi vist üks pirnipuu aga pead ei anna kuna pirne ei olnud otsas. Veel loomulikult marjapõõsaid mida olnud õnneks väga palju ning ka muud, näiteks sarapuu ja toompihlakas ning ka väga palju naate ja nõgeseid.
Räägime ka positiivsemast midagi, meeldivalt üllatas mind krundi suurus, mis tundub küll esialgu suur aga arvan kui tegutsema ja istutama hakkan jääb seegi väikseks. Positiivne on ka toredad naabrid kellega tuttavaks saime ja kellel on 4-ja aastane poiss kellega Poja mängida saaks.
Homme plaanime uuesti minna ja seekord ka midagi teha ja tegemistest seal majas puudust just ei tule.

Järgmine kord siis uued tegemised ja pildid.

Monday, July 26, 2010

Sissejuhatuseks.

Asusin minagi blogijate maailma ja tahan teile lugeda anda elust ja olust meie majakesest künkapeal.
Ostsime omale majakese, kus on väga palju tööd ja tegemisi, remontimist ja aiatööd. Tänasest on siis lepingud sõlmitud ja võtmed taskus ning nüüd saame asuda teele majakese poole.
Kavatseme ennem seal nädalajagu tegutseda ja siis kolime ka ise sinna, meie viiekesi siis Mina, Mees, Poja, Piiga ja kass.

Majakese saamislugu.

Oleme olnud mehega koos üle 8 aasta, sellest abielus varsti aasta ning kogu meie koosolemise ajal on olnud meie unistusks oma maja, aga kellel see unistuseks poleks. Meie esimeseks koduks oli korter mis oli nii pisike aga armas, siis saime võimaluse kolida suuremasse korterisse mis kuulus mu äiale, tundsime end seal elades hästi ja turvaliselt kuid hing ihkas enamat, ihkas maale. Maale me ka siis kolisime kui äi otsustas oma korteri maha müüa ja kolisimegi siis maale suurde maija kus meie saime elamiseks eramu teise korruse. Ehitasime, korrastasime ja rassisime siin neli aastat aga hing ihkas ikka enamat, ihkas rahu ja oma, kuid vahendid selle saamseks puudusid. Aga hoidsime silmad kõrvad lahti ning siis saimegi unistuste pakkumise majale väikeses linnas, majale künka otsas suure aiaga.

Edaspidi siis pildid ja muud saavutused.