Aasta 2011...

... on olnud üks teguderohke aasta.
Kui ma eile vaatasin oma elamise peale suht rahulolevalt tuli mulle meelde see kui me kevadel siia elama asusime ja mõeldes sellele milline siis siin oli, jubedus kuubis ma ütleks.
Esiteks ei olnud vett, no õues oli aga selle kvaliteet oli alla igasugust arvestust, vahepeal oli ta hall ja vahepeal rooste värvi ja juua ta ei kannatanud, nüüd siis jookseb meil vesi kraanist ja ka pesemas saame dussi all käija ning ka wc pott on majas sees, ennem oli ainult välikäimla. Mõedes edasi siis polnud meil kodus ka pesumasinat ja pesu käisime külapeal pesemas, nüüd siis olemas.
No kui me sisse kolisime ei olnud seintes kipsi ja pooltes seintes isegi mitte villa, nüüd siis kips elutoas ja köögis seinas ja ka tapeet on seina saadud.
Nüüd se põhiline, kui me sisse kolisime polnud meil pliiti, nüüd on ja soemüür ka olemas ja oma 2-3 nädalat on ka köetud seda.
Kui me siia tulime siis valitses keldris suur partakk, nüüd on üleliiksed asjad keldrist minema veetud ja torudki tulevaseks vannitoaks veetud.
Kui me siia tulime siis oli aed üks paras padrik ja ma arvasin et ega ma ometi ei jõua siia aiamaad teha, ka selle kohta võib tehtud öelda.
No egas siis muud ku soovin teile kõigile ilusat jõuluaega ja kõike ilusat uuel aastal, ning loodame et uus aasta toob mulle sama tegusa aasta.

VALMIS.

Jah valmis ta saigi, viimane monstrum soemüüri näol ka ära lõpetada ja siis tuli alla. Aega läks pliidiga 7 pikka kuud, soemüüriga samamoodi, aga nüüd ma alla ei anna teen aga ise valmis.

Aga nüüd sügelavad käed juba millegi uue tegemise järgi, eks ma siis järgmine kord räägin sellest täpsemalt.

Vesi.

No ennem kui ma veest rääkima hakkan pean ma jälle enda sõnu sööma hakkama ja seda siis seekord oma kalli venna kohta öeldud sõnad. Lugu lõppes siis nii et kive sai pliidist laotud nii viie rea jagu kui mu tark vend otsustas, et tema ei oska rohkem ja leekima ta siit panigi. Nädala jagu seisis pliit jõude ja siis võtsin ma ise kätte kellu ja savipange ning asusin ehitama. Praeguseks on siis laotud pliidist enamjagu, puudu siis kõige viimane rida kuhu käivad aga poolikud kivid ja mille meisterdab mulle meistrimees kes selle asjaga igapäevaselt tegeleb, ma niiii loodan et see asi ükskord laheneb, tali ju kohe ukse ees.
No nüüd ma räägin siis veest ka, meil vesi toas, natuke algeliselt on aga juba palju lihtsam on kui ei pea vett väljast vedama, kahjuks kanalisatsiooni veel lasta ei või aga seegi laheneb varsti.

Aga varsti näitan teile siis pilti minu enda tehtud pliidist.

Pliit kerkib.

Jah te lugesite õieti, pliit valmib aga seda mitte mu isa käe läbi vaid abikäe ulatas mulle mu vend kellel ka kuldsed käed selle kõige peale ja uskuge või mitte ta teeb seda poole ilusamalt ja kvaliteetsemalt kui isa. No soemüür ei kannata mittemingisugust kriitikkat, see on kõver ja pottide nurgad väljas õnneks ma otsustasin, et paari aasta pärast läheb see ümbertegemisele ja seekord siis ma maksan selle tegemise eest. Aga loodame nüüd et saan omale tulukese pliidi alla.
Aga muust siis ka, ma võin hõisata et varsti varsti jookseb meil vesi kraanist, ootame veel paari meetri toru järel ja ka selle järel et kanalisatsiooni saaks kasutada ja siis voilaa jookseb siin majas vesi kraanist mis siin mittekunagi pole olnud.

Järgmine kord siis jagan pühalikult oma pliidi pilti.

Hala, hala...

... ja veelkord hala. Ma hakkan varsti nutma ja karjuma kui ma kohe seda va pliiti ei saa, juba täiesti kõrini on sellest palvetamisest ja muust, eks siis pole muud teha kui pean ise selle pliidiga hakkama saama. No kui ma ka selle pliidiga saan hakkama siis soemüür pole ka ju päris valmis, OEHH ma ütleks ja teinekordki endale ja teistele õpetuseks, ärge lootke kunagi mittekellegile kellelt saate tööd ja tegemised niisama, olgu selleks siis su oma sugulane või lähisõber.

Tänan tähelepanu eest!

VESI...

...on nüüd majas sees, mida siin pole kunagi olnud. Nimelt jah ootasime ühtede Pärnu meeste järel eet kui neil aega on siis kaevevad ära aga lõpuks nad kadusid nii ära et ei mina suutnud neid siit ehitustandrilt leida, juusiis ei tahtnud raha saada. Aga siis tegi selle töö ära palju väiksem kopp ja palju odavama hinnaga, no kõige rohkem kartsin ma selle va solgitoru sügavust, veemehed ütlesid mulle, et vesi on 1,8m sügaval ja solk 2.8m sügaval ja väike kopp ei ulata kaevama, Mees lõi mõõdulindi kaevu ja mõõtis hoopis sügavuseks 3,2m jessuke see ju veel sügavamal. Ühesõnaga kopp kopaks aga 4 tundi kaevamist ja asi on tehtud, ja odavamalt ka kui meie arvutasime.
Muust ka siis, pliiti mui ikka veel ei ole, ma nii igatsen seda eriti hommikuti kui toas on natuke jahedam ja tahaks juurde kütta natuke, ma tegelt natuke juba kuri selle isa peale kes leiab palju aega igasuguste teiste asjade jaoks aga mulle ei leia. Aga loodame et ma ikka saan selle pliidi. Muideks selle pliidi saan ma suht odavalt, pottide eest pole sentigi maksnud, savi olen paar kotti ostnud, preahju ja ukse leidsin siit jne. ühesõnaga mingi 20 eurot tuleb kokku äkki.
Viimati sain autoga koju kui ma ei eksi mingi juulikuu lõpus, aga nüüd siis saan jälle koju, natuke müttamist on selle pehme liiva sees aga 2x proovimist ja tuleb mäest ülesse küll. Muideks sellest rääkides siis vahepeal käis meil suur ekskavaator külas ja kaevas selle jubeda sirelivõsa meil majaeest minema. Alguses oli natuke harjumatult lage küll aga kõige jubedam oli see et plikale hakkas teepeale saamine meeldima ja nii ma teda siis keelasin, käskisin ja kurjustasin aga midagi ei mõjunud, mõjus ainult aed mille ma ise ette tõmbasin, no mees pärast kohendas üle aga tegelt oli päras raske töö see võrgu paigaldamine.
Pojake läks ka kohaliku kooli, talle väga meeldib ja õpib usinalt, isegi sõppru on tekkinud talle siia.
No tegelikult oleme ka toas jõudnud midagi teha, kips on uues osas seinas ja ootab et saaks tapeetima hakata siis saame oma elutoaga magamistoast ää kolida. Saime suht muidu omale wc-poti ja dussunurga, tuttvused ma ütleks, no muud träni saime ka näiteks saan ma kööki omale kivist tööpinna, jälle üks unistus täitunud.

Järgmise korrani siis, loodan jälle et ei tule niisuurt vahet sisse.

Jälle siin.

Sain jälle üle mitme kuu siia kirjutama, vabandusi et siia pole jõudnud on mitmeid, aja ja interneti puudus on mind nimelt vaevanud.
Aga siis natuke ka mu elust kah, elame siis juba maikuu lõpust maja sees. No algus oli ikka raske, polnud kõigepealt kuskil süüa teha, selle probleemi lahendasime elektripliidiga mille aga kiiremas korras vahetasime gaasipliidiga välja, ei meeldi mulle see elektripliit. Järgmine raskus millega oleme juba harjunud on see pidev vee vedamine, kuna vett pole meil majas sees siis pesemiseks ja muudeks veeprotsetuurideks on vaja vesi nii sisse kui ka välja vedada, õnneks enam harjumatu pole ja käib see vesi siisse ja välja juba nagu muuseas. No wc on meil ka kuivkäimla aga harjub ka sellega eks.
Aga eriliselt uhke olen ma oma aia üle, mis ka seeaasta rohkelt saaki annab, aiavili on puhtalt minu saavutus aga õunad ja mõned ploomid on pealekauba. Ausalt sellest võsast mis meid aasta tagasi ees ootas pole midagi järel, muru on ilusti niidetud, aga aiakujundus vaja veel teha, tahan ju sellele aiale natuke astanguid teha et maapind sirgemaks saaks.
Maja noo see maja on meie suur peavalu, kõvasti oleks seda va rahakest vaja aga kuna seda nõnna palju pole siis peame vähesega hakkama saama. No midagi oleme ka teinud elutoas ja köögis on juba kips seinas. Plaanid on aga sinna väljapoole liikuda ja talveks soojustus majale ümber saada.
Midagi positiivset kah, nimelt lautab meil majaees pea 10m laiune kraav ja teed enam ei ole, jah õnneks hakkasid meie tänavas need veevärgi ehitamise tööd ja septembris pidi juba vesi kraanist voolama.

Aga nüüd ma luban et ei unusta oma blogi mitmeks kuuks ja võimaluse piires ikka käin ka siin. Ja kui ükskord oma fotoka juhtme ülesse leian siis lisan ka pilte.

Näpud mullas...

...on mul olnud ikka mitu head päeva järjest ja selle ajaga olen suutnud aiavilja maha külvata, jäänud ainult tippsibulad veel mulda pista. Ka heki istutasin ja näedsa täitsa õigel ajal, nüüd vihm saab seda hoolega kasta. Istutasin lihtsa enelase heki, selle põõsas laiutas mul ühes ajanurgas, paar tundi labidaga kaevamist ja raidumist ja saidki taimed maha. Maasikamaad hakkasin ka kaevama aga see ikka üks jube töö mättaid nii palju ja paratamatult tekkib tüdimus sellest kaevamisest. Mees ehitas ka mulle mingi algelise taimelava aga sellega ple kaugemale jõunud kui ainult paar kärutõit mulda olen sisse vedanud, no osta oleks vaja suur kott turbamulda ja kuskilt natsa sõnnikut ka hankida.
Maja remont seisab raha taga, Mees läks seda mul soomemaale teenima, samas pole pliidiga ka kaugemale jõudnud, isal pole lihtsalt aega aga kui ma palju vingun siis leiab ta selle aja ka ma arvan.
Samas saaks majas soojade ilmadega suurepäraselt ööbida, suur tuba ju põhimõteliselt elamiskõlblik meie jaoks ja vett lubab ka naabrimees võtta. Aga noh nüüd lubab vihmaseid ilmu ja mu naadimeri hakkab varsti üle pea kasvama, eks ma pean minema trimmeriga möllama sinna, see saab huvitav olema.


Eks siis jõrgmine kord kirjutan veel ja lisan ka mõne pildi.

Tegemist on...

...hoolega olnud, mina suutsin aiamaa ära kaevata ja sai ikka päris lahmakas maad teistpidi pööratud. Esmalt arvasin et iial ei jõua ma seda maad ära kaevata aga 3 tundi jõudsat tööd ja voilaa valma ta ongi. Nüüd vaja veel juurikad välja korjata ja peenrad teha, väetist mingisugust peaks ka mulda panema sest tegu suht uudismaaga ju aga arvan et ei mingit keemiat ainult puhast sitta. Riisuda ja kände juurida on veel nii palju, eriti palju on neid väikseid kreegivõrseid mis isekeskis kasvama on hakanud ja maa vaja ka sirgu ajada, praegu seal suht kuumaastik.
Majaga ikka suht nii nagu ta on, mees suutis keldris kaevata ja avastasime et asi polegi nii hull kui esimese hooga arvasime, vundament on küll olemas aga seda vaja ikka väga palju parandada ja kohendada, imelikult laotud müüri võtame maha, paneme toed alla ja laome uuesti ülesse. Koht keldris kuhu plaanime oma vannitoa teha on ka millegi imeliku ja pudedaga vooderdatud, aga õnneks paistab selle tagant ilus ja kõva vundament.
Plaanin nüüd nädalaks lastega majale minna, mees põrutab paariks nädalaks üle lahe ja kui tagasi tuleb hakkab selle vundamendiga tegelema. Vahepeal proovin ka oma isale pihta saada ning veenata ta pliidiga algust tegema.
Lisasin siis meie katakombidest ka paar pilti, esimesel pildil meie küttekeha keldris, millest me ikka sotti ei saa miks nii palju uksi sellel ees on. Teisel pildil on näha see naljakalt laotud silikaatmüür ja muud seina sisse lõhutud augud.


Järgmisena siis uued tegemised ja pildid.

Kevad...

...on täies hoos ja nüüd oleme saanud natuke ka majal külas käija, täna siis eriliselt töökas päev. Esiteks mind väga üllatas et Plika peab end väga hästi üleval, ainult üks kord pidin tal tigu suust välja kaevama, muidu istus oma linal ja mängis okstega.
Nii aga öeldakse et maja alus on tema vundament, täna avastasime et meie majal vundamenti pole, no mingi on aga see on selline et isegi mees ei saa sellest sotti. Kokku luges ta nii kolm nn vundamenti üks siis selline algeline, teine kellegi "meistimehe" tehtud ja kolmas silikaadist voodri jaoks mis aga mingit kriitikat ei kannata, Lisaks jookeb üks üpriski mädanenud palk müüritult nende kõikide vundamentide vahelt, no milleks see ei saanud mees küll pihta. Uksejuurest kus peal on köök aga puudub vundament täesti, tegelikult on üks väga osav meistrimees ehitanud sinna mingisuguse seina alla aga kui mees seda seina puudutas lagunes teine koost. Masendunult istus teine trepil ja ütles et peame maja kokku lükama ja uue ehitama, aga selleks pole meil finantsi ja niisis peame kõik lahti kaevama, toed alla panema ja kivi kivi haaval uuesti ehitama, aga seekord siis nii et oleks ainult üks ja korralik vundament.
Kevad on ka siis meie aeda jõudnud, krookused, märtsikellukesed ja siniliiliad kasvavad kõikjal, lisaks vist ka tulbid ja nartsissid. Saagisin ühe õunapuu ka normaalseks, üks tehtud 6 veel aga need õunapuud on hirmus vanad ja sammeldunud niiet läheb veel mitu aastat ennem kui nad normaalseks saab. Kaevasime poisiga veel hunnik kände välja aga palju jäi veel teha.
Loodan varsti sinna veel jõuda, süda kisub sinna juba elama aga tegelikult läheb veel oma mitu kuus ennem kui end siina siise seada saab.

Järgmine kord ma luban et võtan fotoka kaasa ja teen ka plte.

Aprill on...

... täies hoos ja arvan, et mu blogilgi on aeg talveunest ärgata.
Majake seisis oma künka peal vapralt terve külma ja lumerohke talve. Lumi õnneks talle liiga teha ei suutnud ja sulaveedki teda ei ähvarda, sest asume ju väikese künka peal.
Terve talv hoidsime aga vapralt majal silma peal, nädalas korra sai ikka tal külas käidud, kui ka sisse ei läinud siis eemalt panime pilgu peale et asjaga ikka kõik korras oleks.
Nüüdseks on lumi enamuses läinud ja teegi maja juurde sisse aetud ja huraa huraa esimesed töödki võivad alata. Plaan siis selline et see naljakas soemüür peab maha võtma ja vaikselt uut pliiti ehitama hakata. Tunne on et see pliit on nagu elektergi mis iial meieni ei jõua, aga lootus sureb tavaliselt viimasena.
Nii tahan tegelikult aeda minna ja esimesi kevadmärke otsida, äkki peidavad ennast seal kuskil mõned lumikellukesed või muud kevadlilled. Oksi on vaja kõvasti saagida ja põletada ning vaja ka labidas maasse lüüa et midagigi natuke maha saaks pandud.

Aga järgmise korrani siis, loodan rohkem edusamme teieni tuua siis ja võibolla ka pilte.