Linnud.

Igaüks kes mulle külla tuleb, kõigil on nüüd üks küsimus, miks ripuvad mu maja ümber CD-plaadid? Vastus on lihtne, lindude pärast, linnud nimelt käivad ja söövad mu maja. Hommikuti hakkas selline toksimine pihta, meeldib neile väga Isoveri kollane tuuletõke ja ka montaasivahu hävitavad ää kui seda kuskil on. Ja need siis tihased, igavesti prisked ja kollase kõhuga ning imekiiresti vuristavad ära kui ma kuskilt välja ilmun.
Aga siis keski tark tääkis mulle et linnud kardavad läikivaid ja liikuvaid asju ja nii ma need plaadid sinna vinnasingi ja nüüd rahu maapääl, leidku omale teine maha mida süüa.

Soemüüriga on ka siis sellised lood et ma puurisin siis ühe augu sinna sisse, pühkisin lõõri ää ja voilaaa pliit tõmbab, loodame et saame talve ää elatud ja siis tuleb uus soemüür ehitada, kui aus olla siis ega see monstrum kuigi ilus välja näe ka.


Järgmise korrani siis.

Suvi on möödas...

... kui seda ültse suveks minetada saab, aga möödunud on ta siis selliselt et käisin koolis ja proovisin ka tööl natuke käija aga see on kõik omaette teema, kukkusin läbi ning leitsin et õigem on keskenduda lastele ja kodule.
Mis me siis suvel teinud ka oleme? Maja on saanud endale juurde poolteist kollast seina, mina endale uue kasvuhoone

Seinast saab pilte hiljem näha.

Aga selest ka mis veel lähiajal teha tahan. SOOJAMÜÜR on meie suurim peavalu hetkel, mõtlesime siin et no äkki veame selle talve sele monstrumiga läbi, aga täna pliidi alla tuld tehes nentisin ma et ega ikka saa küll. Esmalt proovin sellega et võtan ühe potirea pealt maha ja ehitan uue lae ja augu korstnasse, aga kui see ka ei õnnestu hakkan uue soemüüriga pihta ja seda siis ikka ise.

Aga jah tahtmine on jälle suur midagi teha, niiet kirjutamiseni siis

PS. Ma luban et ei jäta enam nii pika vahet oma postide vahele.

KEVAD.

Ükskord ometi on meil kevad kätte jõudnud ja ma nii õnnelik selle üle. Saab ometi väljas olla ja värsket õhku nautida ja lapsedki on õnnelikumad ma arvan.
Aga jah selle aasta plaan on meil paika pandud, tahame siis ülejänud seinad seest puhtaks teha ja uue villa ja karkassi panna, ühesõnaga uue maja ehitada.
Aga no see soemüür tuleb ka uus ehitada ja pliiti kõpitseda mis valesti natuke on läinud, aga lootused selle kohapealt on kõrgele kruvitud et peale uue soemüüri valmimist see ka tõmbama hakkab.
Aga jah oleme ka natukene tööd teinud ka, ma õmblesin diivanile uue katte ja ka köök sai endale kauaoodatud PVC katte, kohe palju ilusam on teine. Eile sain ka natukeseks oma laiskusest üle ja määrisin natuke ka krohvi ahju ümbrusesse.

Aga jah, nüüd hakkan uuesti oma pildimaterjaali täiendama ja jutte kirjutama.

Külma..

... ma kartsin siin majas kõige rohkem, sügisel mõtlesin hirmuga külma talve peale ja arutasin endamisi kuhu ja kelle juurde ma lapsed saadan suure külma eest ära. Aga jah temperatuur langes siin -32 kraadini ja ei iial ma poleks arvanud, et ma sellise külmakraadiga siin olen. No loomulikult polnud see lihtne, hommikul ärgates oli miinimum 12 soojakraadi toas, torude sulatamise peale olen ka spets, lisaks veetorudele pidin ma ka näiteks pesumasinat sulatama ja ka dussi äravool külmas kinni. Kelder nagu ma järeldasin on meil ka igavesti niru, radikas huugas seal vahetpidamatta oma nädala aga alles jäid nii kartulid kui ka vesi ei külmunud veemõõtja juurest ära. Aga see kõige hullem koht on ikka põrandad, vanas osas langes põrandal temperatuur - kraadisesse, uues osas oli natukene parem, eriti see puitpõrand.
Igastahes kindel on see et kui kütteperjood lõpeb siis mina selle soemüüri maha lammutan ja uue ehitan, no kuidagi ei saa seda tööle ajab tossu sisse nagu hullumeelne, ja ka pliit vajab natuke ümbertegemist, aga tegu on puhtalt mitte minu veaga.
Ma tegelt nii ootan kevadet juba, ja hoidke mulle ka pöialt et selle vee ametliku poole korda saame.

Tere aasta 2012

Nonii see aasta suht laiseldes alanud, eelmise aasta viimaseks tööks oli siis kööki kapile uksed ette. Naljakas on see et kui ma need uksed koju tõin ja kapile ette sobitasin avastasin et tagumine pool ustel on palju parem ja niivisi need uksed tagurpidi ette saidki, mehed muidugi tahtsid õieti aga mina jäin peale.
No aga selle aasta kohta võib veel öelda ving, nimelt ei saa mina sellest monstrum soemüürist jagu, ajab sisse nagu hullumeelne ainult kinnise uksega töötab ja pikka lõõri apsaluutselt järgi ei võta. Aga õnneks mul plaan olemas, et kui kütteperjood lõppeb siis ma lõhun tolle monstrumi maha ja ehitan uue, no mees tahtis küll seekord ehitada aga näeb palju tal aega jääb selleks.
Ei tegelikult oleme palju ka teinud, mees kattis siis ühe välisseina uue tuuletõkkega ja mina saagisin 2 langetamisele minevat õunapuud nudiks, nüüd mehel neid lausa lust langetada, ühe õunapuu peab veel ära nudistama.
Endiselt ootan väga kevadet ja kui ma ükskord väga viitsima hakkan teen blogile ka pildialbumi valmis, mis praegu on laiskuse taga ja ka muidug mängib rolli ka see et mu arvutit valitseb poiss.


Jälle kirjutamiseni siis.