ELEKTER.

Meil siis elekter olemas, tegelikult põhapäevast juba aga ma ei jõudnud ennem kirjutama, laiskusest pean ausalt ütlema.
Aga tegelikult tahtsin rääkida millestki väga ebameeldivast ja ühtlasi pean võtma tagasi positiivsed sõnad meie naabrite kohta.
Paar päeva varem, enne käesolevat juhtumit imetlesin ma naabrite aknal toataime ja veendusin, et ma pole ainukene koduperenaine kes suudab potililli ära suretada. Nimelt oli teine seal aknal vähe nutune ja närtsinud, aga pühapäeval mööda valdusi kõndides avastasin ma selle sama õnnetu taime ilma potita meie aianugast. Ma ei olnud ka kade ja panin selle taimekese ilusti nende aeda tagasi ja jäin ootama millal see sealt avastatakse. Ei läinudki kaua mil naabripoiss selle sealt leidis ning kukkus sellega mängima ning nagu muuseas lendas see tagasi meie aeda. Seekord ma enam nii rahumeelne ei olnud, no kaua võib veel meie aeda prügimäena kasutada, läksin ja andsin rahulikult selle taime poisile kätte ja soovitasin tal selle siis kas vanaemale või emale anda. Edasi arenesid sündmused kiiresti, nagu viuhti oli vanaema aia ääres ja soovitas minu Poisil mitte aia ääres olla, no pärast ikka parandas end ja ütles ikka, et nagu võid jah see ju sinu kodu nagu aga võõrad ei või (mul oli 2 tädipoega ka seal). Ok meie jaoks oli asi lahenenud, potilill oli tagasi oma peremeeste juures ning sättisime asju kokku et ära sõita. Andsin pisipiigale just tema viimast tissi kui naabermajal uks lahti paiskus ning sealt üks blond noorik välja tuiskas ning otsejoones poiste juurde tormas ning neid sõna otseses mõttes sõimama kukkus nagu oleks nood tema poissi narrinud. Ega ma ka siis kade polnud, soovitasin tal natuke koomale võtta ja lastega mitte niivisi rääkida, lisaks meenutasin talle et probleemiks oli nende õnnetu potitaim ja toonitasin ka et meie aed pole nende prügimägi enam. Oehh kui ma selle kõik olin lõpetanud värisesin vihast nagu haavaleht, läksin tuppa ja nutsin peatäie et siis rõõmsalt teele asuda, Poisile aga on antud raudne keeld naabripoisiga mitte suhelda enam.
Nüüd ei teagi enam mis seisukohta naabrite puhul võtta, olime lahked ja lubasime neil meie krundilt läbi käija naabermajas ehitamas ja tahtsime tulevikus selle raja ainult neile jätta kui nad selle eest ilusti hoolitssevad, aga sellise käitumise puhul ei oska enam öelda kas see nii jääb peab nendega rahulikult rääkima eks näeb....

Järgmine kord oodan juba midagi uut ka siia riputada, näiteks valmisolevas põrandast kui jõuame ja loodan et taolisest seiklusest naabritega ei tule mul enam kunagi kirjutada.

No millal ometi??

Kõik küsivad et no millal te siis kolite, mina vastu et siis kui elekter saabub aga mida ei saabu on elekter. Tegelikult on probleem elektrikus keda ei saabu, igapäev loodan et no täna saab elekter sisse aga jah juba võib öelda et kaua võib.
Aga kui mitte elektrist rääkides siis oleme edenenud ainult ühe õunapuu jagu mille me lihtsalt maha saagsime ja voilaa õues ikka topelt rohkem valgust juures. Ja ka õu sai ilusasti ära niidetud, vähemalt sealt kust riskis muruniidukiga tõmmata. Aga tegemist on veel nii palju et jätkub nii oma peredele kui ka sugulastele.
Järgmine kord siis loodan juba paremaid uudiseid elektri kohta rääkida, no ma vähemalt loodan seda.


Uued jutustused siis järgmine kord.

PS. Igakord kui olen postituse ära postitanud tuleb ägedaid mõtteid mida siia kirjutada, aga kui kirjutamiseni jõuan pole neid mõtteid kuskil.

August

Pole nii ammu kirjutanud, aga kui aega oli siis kimbutas meid torm ja elektrita olek ja pärast ka interneti puudus, aga aja puudus on koguaeg.
Majast siis niipalju et tabanud on meid mitu ebameeldivat üllatust. Esimene üllatus oli põrand, mille Mees päevaga üles võttis ja avastas et pool seina pehkinud, no tegelikult teadsime et mingi üllatus sealt meid tabab sest põrand oli ikka viltu mis viltu. Aga suurem üllatus tabas meid ka kohast kust polnud seda oodanud, nimelt elekter mis paljude arvates (nii Eesti Energia, kui ka elmise omaniku) oli majas olemas aga tegelikult seda ikka ei olnud küll, ning pärast avariibrigaadi kutsumist selgus et plommitud korkide alt oli sein ikka väga mustaks tahmanud ning hea et maja polnud maha põlenud. Nüüd siis väljaminekud suuremad ja niipea maija sisse kolida veel ei saa, vot elektrita ma elada ikka ei oska küll.
Positiivne uudis ka siia siis, naabrimehega diil tehtud ja saame veevooliku maija, nüüd veel vaja tugevaid mehi kraavi kaevama. Informatsiooniks siis niipalju et krundil kus maja asub pole ei vett ega kanalisatsiooni, linnapoolt saab nii vee kui ka kanalisatsiooni sügiseks senikaua vaja kuidagi hakkama saada.


Järgmine kord siis uued jutud ja tegemised.